AFRICAN SWINE FEVER (ASF)
SAIDA MAKA MORAS AFRICAN SWINE FEVER (ASF)?
Moras African Swine Fever (ASF) hanesan moras ida nebé perigu tebes ba
animal liu-liu "Fahi". Orgánizme nebe
kauza ASF maka Virus DNA husi familia Asfarviridae.
Moras ASF ne'e perigu tebes tanba bele hamate fahi ho taxa mortalidade nebe áas to'o 100% no daet lalais ba fahi nebe seidauk infetadu. To'o ohin loron seidauk iha Vasina no Aimoruk hodi halo tratamentu
hanesan prevensaun no kurativu ba moras refere.Moras ASF ba dala-uluk hetan ka deskobre iha Keñia-Afrika Leste iha
tinan 1921.
ASF ka Febre Fahi Afrika (FFA) hanesan virus nebé la fo perigu ba ema
nia saude, maibe ema bele sai hanesan instrumentu ba moras refere atu daet ba
fahi. Moras ne'e bele kauza numeru mortalidade to'o 100%.
Iha kontinente Ásia, virus ASF ba dahuluk daet ba
nasaun China iha tinan hirak liu ba. Moras refere tuir mai daet ba Kambodia,
Vietnam no ohin loron tama ona iha Timor-Leste.
Timor-Leste hanesan nasaun nebé baliza direita ho
Indonesia no mos hanesan nasaun viziñu husi parte Súl maka Australia.
Contágiu
Bazeia ba síkulu epidemiolójia, ASF
iha síkulu nebe diferente:
·
Síkulu silvátika (iha animal fuik);
·
Síkulu kutun fahi nian;
·
Síkulu doméstika husi fahi;
·
Síkulu iha fahi fuik.
Iha síkulu silvátika, kutun ornithodoros
nudar vetór biolójika nebe bele hadaet virus ASF ba fahi fuik Áfrika. Warthogs (Phacochoerus africanus no P.
aethiopicus), bushpigs (Potamochoerus porcus no P. larvatus), no ba espésie
fahi fuik nebe boot (Hylochoerus meinertzhageni) maka
lori ASF nebe asimtomátika no sai nudar reservoidu virus iha Áfrika.
Iha síkulu kutun-fahi, espésie lubuk
ida Ornithodoros
hanesan O. erraticus hadaet ASF
ba fahi doméstiku la-hó ezistensia fahi fuik Áfrika. Síkulu ne’e hetan iha
penísula Ibéria no rejiaun balun Áfrika hanesan Malawi, Madagáskar no
Mozambique.
Iha síkulu doméstika, kontaziojasaun
akontese entre fahi sira la inklui ezistensia husi kutun no fahi fuik. Kontaziojasaun
akontese husi kontatu direita ho rota oronasal hafoin kontatu ho manura
fahi nebe infetadu, tolan na’an fahi ka produtu fahi nebe infetadu, ka
indireitamente liu husi kontatu ho instrumentu sira nebe kontaminadu.
Sintomas Klíniku
Manifestasaun klíniku no taxa de mortalidade
nebe kauza husi ASF iha oi-oin, depende ba taxa virulénsia virus no espésie
fahi nebe infetadu. Formas moras nebe deskobre maka pervertidu, águdu, subágudu
krónika no subklínika. Periodu inkubasaun bai-bain dura entre loron 4-19.
Iha moras águdu, periódu inkubasaun badak
liu (loron 3-7), akompanha ho isin-manas maka’as (420C), no mate iha
loron 5-10 ka iha loron 6-13 no mos bele to’o loron 20.
Alem de isin manas (Febre) nebe ás,
sinais kliniku seluk nebe hetan maka depresaun, laiha vontade atu han, haemoragia
iha kulit no orgaun laran, abortu ba fahi nebe kabuk, mudansa kores kulit sai
kor roux, muta no té-ben.
Númeru mortalidade sae to’o 100% no
dalaruma fahi mate molok hatudu sinais klíniku.
Iha forma subágudu no krónika nebe
kauza husi virus ho virulensia nebe kmán, sinais klíniku nebe mosu kmán liu no
akontese iha periódu nebe kleur liu. Númeru mortalidade ki’ik entre 30-70%.
Manifestasoeñs moras ho forma króniku maka fahi nia todan tun, isin-manas, íis
boot, úlsera iha kulit no ártritu (radang
sendi). Formas ne’e ladún hetan iha pragaun (wabah) moras nian.
Tipu fahi nebe diferente iha
vulnerabilidade nebe la hanesan hasoru virus ASF. Fahi fuik Áfrika bele
infetadu maibe la hatudu sinais klíniku nebe iha possibilidade ba sira atu sai
hanesan reservatóriu.
Teste laboratóriu nebe preciza hodi
diágnosa moras ne’e maka hanesan sample
ran, serum, limpa, amígdalu no linfónodu.
Gastrohepátika husi kauza nebe deskonfia tenke entrega ba laboratóriu atu halo
konfirmasaun.
Métodu análiza nebe bele halo hodi
identifika virus ASF maka isolasaun virus ka teste hemadsopsaun, teste antibody fluorensens
(FAT), ELISA antigénia, no mos reasaun corrente polymerase (PCR), atu
konvensionál PCR no mos tempu real maka ELISA, teste imunoperoksidasaun indireita (IPT), teste antibody fluorensens indireita (IFAT) no teste imunoblótu.
Oinsá ASF transmite no hadaet?
Fahi fuik bele sai hanesan reservatóriu
natural virus nebe la ho sinais klíniku. Hadaet husi reservatór ne’e maka liu
husi ornithodoros
kutun fahi nian. Kutun sei tolan virus wainhira xupa ran no tuirmai hatutan
ba fahi sira seluk.
Virus ne’e hetan iha flúidos no
tésidu isin husi fahi nebe infetadu. Fahi baibain infetau husi kontatu direita
ho fahi nebe infetadu ka han lixu nebe kontamina ho na’an fahi nebe infetadu ka
produtu husi na’an fahi nebe infetadu. Moras ne’e mos bele transmite husi
lalar, susuk, kutun, konstrusaun, transporte no material sira nebe utiliza iha
luhan no mos roupa nebe animal nia nain hatais.
Oinsá Prevene ASF?
Maske to’o ohin loron seidauk iha
vasina ka aimoruk hodi responde ba virus ASF nebe mai ho variedade virulénsia
oi-oin, nain ba fahi sira bele halo aktividade pekúaria nian nebe bele prevene
moras refere, nebe hanaran bioseguransa (Biosecurity).
Aksaun prevensaun hodi garante
bioseguransa biosecurity maka hanesan iha imajen tuir mai ne’e:
Facebook : Acio Ferquin
Instagram : @Acio Ferquin
Twitter : @Ferquin_Acio







Nudar Timor oan ita iha dever atu fahe informasaun importante sira hansa ne'e ba ita nia comuninade nebe menus informasaun, laos husik let deit, atu nune bele iha prevensaun antes.
ReplyDeleteSim klaru Irmão.
Delete