Resente

Buka

Tuesday, March 10, 2020

Prepara-án Hasoru Virus Corona


Virus Corona (nCoV-19) hanesan virus nebe ataka Sistema respiratoriu.
Moras nebe mosu tanba kauza husi Virus Corona hanaran COVID-19 no moras ne’e bele hamosu infesaun iha Sistema respiratoriui, pneumonia maka’as no mate.

Virus 2019 Novela Coronavirus (nCov-19) nebe koñesidu liu ho virus Corona hanesan tipu foun husi virus Corona nebe hadaet husi ema. Virus ne’e bele ataka se deit hahu husi bebé, labarik no ema boot. Infesaun virus ne’e hanaran COVID-19 no bad ala-uluk deskobre iha sidade Wuhan-China iha fim do Dezembru 2019. Virus ne’e daet ho lais no habelar-an ona ba fatin seluk iha Cina no nasaun balun.
Virus Corona maka klibur virus nebe bele infekta Sistema respiratoriu. Iha kazu lubuk ida, virus ne’e hamosu deit infesaun respiratoriu Kaman, hanesan Fani.

Maibe, virus ne’e mos bele hamosu infeksaun respiratoriu todan, hanesan pneumonia, Middle-East Respiratory Syndrome (MERS), no Severe Acute Respiratory Syndrome (SARS).
Sinais Virus Corona
Infesaun virus Corona ka COVID-19 bele hamosu pasiente hetan sintoma fani, hanesan inus ben no kustupadu, ulun moras, mear, kakorok moras no be-doko; ka sintoma moras infesaun respiratoriu todan, hanesan isin manas maka’as, mear tasak no mear ho ran, dada iis la diak no hirus matan moras.
Maibe, jeralmente iha sintoma 3 nebe bele hatudu katak ema ida infetadu husi virus Corona, maka:
Bazeia ba peskiza, sintoma COVID-19 mosu iha tempu loron 2 nia laran to’o semana 2 hafoin kona virus Corona.
Bainhira Maka Bele ba Konsulta
Ba kedan konsulta iha Doutor karik ita boot hetan sintoma infesaun virus Corona (COVID-19) hanesan mensiona iha leten, liu-liu wainhira sintoma mosu semana 2 hafoin fila husi Cina ka nasaun sira seluk nebe pozitivu infetadu. Ema nebe deskonfia infetadu virus Corona tenke haruka lalais ba sentru emerjensia hospital nebe besik atu bele hetan tratamentu nebe própriu.
Infesaun virus Corona ka COVID-19 kauza husi coronavirus, maka grupu virus nebe infekte Sistema respiratoriu. Iha kazu balun, coronavirus hamosu deit infesaun respiratoriu Kaman to’o medio-grave, hanesan fani. Maibe, virus ne’e mos bele hamosu infesaun respiratoriu todan hanesan pneumonia, Middle-East Respiratory Syndrome (MERS) no Severe Acute Respiratory Syndrome (SARS).
Iha konjektura balun katak virus Corona dahuluk hadaet husi animal ba ema. Maibe, tuir mai deskobre katak virus Corona mos daet husi ema ba ema.
Ema ida bele afetadu COVID-19 liu husi maneira oi-oin, hanesan:
·         Asidentalmente dada iis husi ksít kaben husi fani ka mear husi ema nebe kona ona COVID-19.
·         Kaer ibun ka inus wainhira la fase liman dahuluk, hafoin kaer sasan nebe kona ksít kaben husi ema nebe kona ona COVID-19.
·         Kontaktu distansia besik ho ema nebe kona ona COVID-19, hanesan isin kona malu ka kaer liman.
Virus Corona bele infekte ema hotu, maibe efeitu sei perigu liu ka bele fatal wainhira akontese ba ema nebe idade boot, inan isin rua, ema nebe moras ka ema sira nebe immunidade fraku.

Diágnosa Virus Corona
Atu determina pasiente ida infetadu husi virus Corona, doutor sei husu sintoma nebe pasiente refere hasoru. Doutor mos sei husu pasiente refere viagem ba fatin sira nebe endémiku virus Corona molok mosu sintoma.
Atu determina diagnose COVID-19, doutor sei halo teste tuir mai hanesan:
·         Teste ran
·         Teste krose kakorok atu hare amostra mear-tasak/kaben-tasak.
·         Rontgen Hirus-matan atu identifika infiltrasaun ka líquidu iha aten-book.
Tratamentu Virus Corona
Infesaun virus Corona ka COVID-19 seidauk bele atu kura, maibe iha etapa balun nebe bele halo husi doutor atu hamenus ninia sintoma, maka hanesan tuir mai ne’e:
·         Fo aimoruk hatun isin manas no moras. Maibe doutor sei la fo aspirin ba ema nebe infetadu moras COVID-19 nebe idade sei 18 tun mai kraik.
·         Sujere pasiente COVID-19 atu hari’is ho bee morna no uza humidifier atu halakon mear no kakorok moras.
·         Sujere pasiente COVID-19 atu deskansa barak no labele sai husi uma atu prevene transmisaun Virus Corona.
·         Sujere pasiente COVID-19 atu hemu bee barak atu asegura liquidu isin lolon nian.
Komplikasaun Virus Corona
Iha kazu nebe grave, infeksaun virus Corona bele hamosu kompilasaun balun nebe sériu hanesan:
·         Pneumonia
·         Infeksaun sekundáriu ba orgaun seluk
·         Falla kidénia (ginjal)
·         Alezasaun kardiáka (Acute cardiac injury)
·         Acute respiratory distress syndrome
·         Mate 
Prevensaun Virus Corona
To’o ohin loron, seidauk iha vasina atu prevene moras COVID-19. Tan ne’e maneira diak liu atu halo prevensaun maka hadook-an husi fator sira nebe bele hamosu infesaun virus refere, maka hanesan tuir mai ne’e:
·         Labele viagem ba China ka nasaun sira nebe infetadu virus Corona.
·         Uza maskra wainhira halo aktividade iha liur no liu-liu iha fatin komum.
·         Fase liman ho sabaun no uza hand sanitizer nebe kompoze ho alcohol hafoin hala’o aktividade iha liur.
·         Labele kontaktu direita ho animal liu-liu animal fuik. Wainhira halo kontaktu direita ona tenke fase liman kedan.
·         Tein na’an to’o tasak didiak molok konsumu.
·         Taka ibun no inus ho lensu ka tissue wainhira mear no fani, hafoin soe kedan ba lixeiru.
·         Labele besik ema nebe moras.
·         Kuidadu sasan hotu nebe uza lor-loron atu mos nafatin no hamos ambiente nebe ita hela ba.
·         Izola-an iha uma no hamenus kontaktu ho membru familia no ema seluk.

Ba pessoal nebe deskonfia kona moras COVID-19, iha maneira balun nebe bele hala’o atu virus Corona labele daet ba ema seluk no ema nebe sira Hadomi, maka:
·         Labele sai husi uma, alem de atu ba halo tratamentu.
·         Esforsu atu hela ketak husi ema seluk provizoriumente. Wainhira la possivel, uza kuartu no hari’is fatin nebe diferente husi ema seluk.
·         Bandu ema seluk nebe atu vizita ita boot to’o ita boot rekopera ona.
·         Labele partisipa iha enkontru ho ema nebe moras no mos ema nebe saudavel.
·         Prevene utilizasaun sasan han nian no hemu nian, sasan hari’is nian no mos ekipamentu toba nian ho ema seluk.
·         Uza maskra no lensu liman wainhira iha fatin komum ka wainhira hamutuk ho ema seluk.
·         Taka ibun no inus ho lensu ka tissue wainhira mear no fani, hafoin soe kedan ba lixeiru.


   Hakerek Nain:
   Inacio Fernandes Quintao, L. Agp











Check This Out...!







2 comments:

  1. Muito obrigado irmão, que Deus abençoe e mantenha todos nós desta doença perigosa.
    Compartilharei essas informações com todos os meus amigos e parentes.

    Mais uma vez, muito obrigado.

    ReplyDelete
  2. Nada e Obrigado barak mos ba ita boot.

    Favor ajuda espalla hela informasaun ne'e atu ita nia maluk sira seluk mos bele halo tuir padraun sira nebe Organizasaun Saude Mundial fo sai.

    #Hakmatek_Iha_Uma

    ReplyDelete

 

Blogger news

Blogroll

About

Acio Ferquin